samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel
Lennusadam Lennusadama territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised - koorikbetoonist Vesilennukite angaarid (ehitatud 1916 - 1917), kus oleks tulevikus võimalik eksponeerida allveelaeva "Lembit" koos meresõjatehnikaga. Piirkonna ajalooline taust ja sellel asuvad hetkel kasutust mitteleidvad ajaloolised hooned (kasarmuhoone, staabihoone), kõrval asuv rannakaitsepatarei üliatraktiivne ajalooline kompleks, vesilennukite angaarid ning Eesti Meremuuseumi väärtuslik kogu loovad aluse Läänemere Eesti Meremuuseum piirkonnas arvestatava kultuuri- ja turismiobjekti rajamiseks. Muuseumilaevade sadama väljaarendamine koos vabaõhuekspositsiooniga ning sealsete ajalooliste rajatistega - vesilennukite angaarid, kasarm ja staabihoone kujuneb ilma kahtluseta muuseumi lähiaastate suurprojektiks, mis
Lennusadam Lennusadama territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised - koorikbetoonist Vesilennukite angaarid (ehitatud 1916 - 1917), kus oleks tulevikus võimalik eksponeerida allveelaeva "Lembit" koos meresõjatehnikaga. Piirkonna ajalooline taust ja sellel asuvad hetkel kasutust mitteleidvad ajaloolised hooned (kasarmuhoone, staabihoone), kõrval asuv rannakaitsepatarei üliatraktiivne ajalooline kompleks, vesilennukite angaarid ning Eesti Meremuuseumi väärtuslik kogu loovad aluse Läänemere piirkonnas arvestatava kultuuri- ja turismiobjekti rajamiseks. Muuseumilaevade sadama väljaarendamine koos vabaõhuekspositsiooniga ning sealsete ajalooliste rajatistega - vesilennukite angaarid, kasarm ja staabihoone kujuneb ilma kahtluseta muuseumi lähiaastate suurprojektiks, mis
Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse. 1.3.2.2 Rannarajoon Kui aastal 1834 kustutati Pärnu kindluslinnade nimekirjast, sai võimalikuks linna areng väljapoole kindlustuste vööndit. Endistele militaarobjektidele anti äriline sisu ja juba 1830. aastatel alustas ühe mereäärse rannakaitsepatarei asukohas tegutsemist kõrts. Selleni viis pikk sirge ilmselt militaarvajaduste tarbeks ehitatud tee, mida täna tuntakse Supeluse tänavana. 1837. aastal esitati Pärnu magistraadile avaldus kõrtsi ümberehitamiseks supelasutuseks. Suvel sooje mereveevanne pakkuv ja talviti saunana töötanud asutus avati 1838 ja oli mõeldud eelkõige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse Pärnu kuurordi alguseks. Vaikselt hakkas tekkima ka hoonestus Supeluse tänava kanti.
annaabi.ee 
