tutvustab freudistlikku käsitlust eesti kirjanduses ja püüab seda tõlgendamisel rakendada. 10. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). August Mälk 30ndate proosas oluline, 1926 Kesarüblik kriitika ei võta seda hästi vastu. Algus oli suht kobav, aga siis leidis nö enda tee. Läbimurre 1932-34, siis avastati, et Saaremaalt selline mees, keda võiks isegu lugeda. Tema läbilöök sellest, et hakkab kirjutama rannajutte soeses Saaremaaga. 1934 Surnud majad, 1935 Õitsev meri, 1936 Rannajutud, Läänemere isandad, 1937 Taeva palge all, 1942 Hea sadam, 1952 Tee kaevule, 1963 Kevadine maa, 1978 Projekt Victoria. Hiljem Rootsis paguluses, jätkab kirjutamist, sellega seoses temaatika püshholoogilises suunas, spetsiifiline traumakirjandus. ''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11
Päts kartis, et Tammsaare ei võta seda vastu. Mälk sattus sõja järel Rootsi ja hakkab seal Eesti pagulaste kultuurielus olulist rolli mängima. Tegutseb edasi ka kirjanikuna, Mälk sureb Rootsis aastal 1987. Looming Seletused Mälgu fenomenile: 1) Mälk on 1930ndateks aastateks leiab selle aineala, mida ta tunneb. Tänu sellele tekib kindlus ja retseptsioonitõus. Kui rõhutatakse aineala, siis peetakse silmas seda, et ta hakkab kirjutama pikemaid ja lühemaid rannajutte. (Saaremaaga seotud motiivid) 2) 30ndateks aastateks leiab Mälk mõttelise tasakaalu ka esteetilises plaani. Tasakaal realistliku olustikukirjanduse ja teisalt romantilise elukäsitluse vahel. Mälk osutub olema maalähedasem, on võrreldes Gailitiga lähemal massilektüürile. Peaks silmas pidama ka seda, et Mälk on üks menukamaid draamaautoreid 1930ndate rahvalavadel. 1934 "Surnud majad" ajalooline proosa on seotud üldise sotsiaalse tellimusega, mis tollal õhus oli.
annaabi.ee 
