maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini. Põhja- ja Lõuna osa Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast 2 Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Rannarajoonides on iga päev laual kala ja mereannid, Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao. Riisi tõid Hispaaniasse maurid ehk araablased, kes valitsesid lõuna-alasid tervelt 800 aastat. Mauride päranduse hulka kuuluvad ka kaneel, safran, muskaat, nelk, vürtsköömen, münt ja koriander, samuti viitavad araabia algupärale ohtrasti suhkrut, mandleid ja muna sisaldavad maiused, mis tuuakse lauale teejoomisel. Hispaanlastele endale jääb oma kunagisest kolooniast Mehhikost toodud tshillipiparde kasutamise tundmaõppimise
aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Paella on liha, mereandide ja aedvilja tugevalt vürtsitatud segu koos riisiga. Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao. Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado (tõlkes kalaoperett): kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-šerrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli küpsetatakse üle suurel paellapannil.
annaabi.ee 
