Üldiselt Bretagne on Prantsusmaa piirkond, mis asub riigi loodeosas samanimelisel poolsaarel. Ta on piiratud põhjast Inglise kanaliga, läänest Atlandi ookeaniga ja Biscaya lahega lõunast. Regioon moodustab 5% kogu riigi territooriumist. Bretagne jaguneb neljaks departemanguks. Huvitav on see, et kõigil neljal osal on ligipääs ookeanile. Piirkonna suurimad linnad on Brest, Lorient, Nantes, Quimper, Rennes, Saint-Brieuc, Saint-Malo, Saint-Nazaire ja Vannes. Rannajoones läheduses asub umbes 800 saart ja laidu. Tänu Golfi hoovusele on sealne kliima soe ja niiske. Bretagne piirkonnas elab praegu üle 4,5 miljoni inimese ning see arv kasvab pidevalt. Bretagne't peetakse üheks kuuest Kelti rahvastest. Ajaloost Bretagne poolsaarel asus kunagi ka Bretagne kuningriik aastatel 818-913. Peale seda muutus Bretagne sõltumatuks suveräänseks hertsogkonnaks ja jäi selleks kuni 1532.aastani, mil ta liideti Prantsusmaaga
Chesenose asupaik. Arvestades pidevat maa kerkimis Läänemere Eesti alade rannikul, ei olegi võimalik tolleaegset rannajoont ette kujutada. Kindel saab siiski olla ühes, päris nii üheselt edela-kirdesuunaline, nagu ta on esitatud Ptolemaiose kaartidel, see polnud. Tolleaegne meresõit siinsetel laiuskraadidel toimus peamiselt rannasõiduna ning kiikriga varustamata inimsilm ei suuda erista paari kilomeetri kaugusel asuvas rannajoones poolsaari ja lahtesid. Rändajal, kellel maale asja polnud, võis Visla suudmest põhja poole sõites kergesti jääda mulje sirgest ja ühtlasest rannajoonest. On teada, et Ptolemaios lahkus Aleksandriast harva, seega teadmised, millest ta raamatutes kirjutab tulid kõik meremeestelt või kaupmeestelt, kes Sarmaatia ookeani rannikualadelt Rooma põhiliselt merevaiku viisid. Merevaigu tähtsamatel leiualadel Preisimaa kallastel ongi mererand valdavalt edela-kirdesuunaline
annaabi.ee 
