Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega
Jugapuu on kahekojaline taim ning ainuke vaiguta okaspuu meie metsades (Harilik jugapuu, 2011) Harilik jugapuu kuulub Eestis kaitstavate taimede teise kategooriasse ning on kantud ohustatud liigina punasesse raamatusse (Vaher, 2008): 3.2. Levik Jugapuud leidub Eestis looduslikult peamiselt Loode- ja Lääne-Eestis. Euroopas kasvab jugapuu kõige paremini pehmete talvedega rannikualadel. Kõige sagedamini kohtab jugapuud Eestis saartel, tihti rannaastangute lähedal (Vaher, 2008). 9 3.3. Kasvutingimused Jugapuu on Eestis looduslikult kasvavatest puudest kõige varjutaluvam. Eelistab kasvada metsa varjus, enamasti Lääne-Eestis tiheda kuuse-segametsa all. Mullastiku suhtes on küllaltki nõudlik ja eelistab viljakaid huumusrikkaid muldasid. Kui all on lubjarikkamad kihid, siis kasvab ka värsketel leetunud liivsavikatel muldadel (Vaher, 2008). Ei armasta
annaabi.ee 
