aastal ühendatud Saksamaaga. Tsehhi, mis varem koos Slovakkiaga moodustasid kaksikriigi, kuulus alates 1939. aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale. Ennesõjaaegne Poola asus praegusest tunduvalt ida pool. Läänemereni ulatus vaid pikk ja kitsas maariba, mida nimetati Poola koridoriks. Poola pindala oli tollal 388,3 tuhat km²,nüüd aga 312,7 tuhat km².
Kuid liivmullad on toitainevaesed ja taimestuvad väga aeglaselt. Samuti on kõrgemal asuvad luitevallistikud suvel põuakartlikud. Seepärast on sageli käidavates mererandades vaja mulla ja õrna taimkatte kaitseks ehitada randa viivad laudteed. Väärtuslik muldkate kooritakse ja kaetakse uusehitistega. Nüüdisajal on moes rajada kodu linna piirile looduskaunisse kohta. Nii on paljudest linnalähedastest põllumaadest, nn. rohelisse vööndisse kuuluvatest metsadest ja rannaaladest saanud uued elurajoonid. See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid intensiivne mullaharimine võib mulla omadusi ja struktuuri halvendada. Tihenenud muld ei tähenda üksnes seda, et väheneb poorsus ja sellega koos niiskusolud ning õhustatus: ühtlasi