Looduslüürika küpsuse saavutab 20ndatel Jaan Kärner. Vastukaaluks looduslüürikale tungivad 20. Aastail luulesse linnamiljöö ja tehnilised reaalid. Ekspr. Ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletuse kontsentraadist. Hiljem pigem kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet aga linnaelu vastuolud. Linnanaiste teema. Põlistest naisekohustustest loobunud sinisukk, sageli prostituut. Ralf Rond teosega "naine". Julius Oengo mere ja rannaainestiku ballaadipärane esitus. Erni Hiir futurism. Johannes Barbarus "Geomeetriline inimene" liikuv temperament, intellektuaalsus, mõttemängud. Realism ja ühiskonnakriitika, Juhan Sütiste, autobiograafiline realism. 15. Arbujate tegevus ja looming. Uussümbolistlik luule.betti alver, bernard kangro, uku masing, heiti talvik, kersti merilaas, mart raud, august sang, paul viiding. Taaselustub nooreestilik sümbolism. Huvi
Raamatu teise poole moodustavad südamlikud ja elavalt kirja pandud linnututvustused liikide kaupa: meri-, kala-, tõmmu- ja naerukajakad, tiirud, hahk, tõmmuvaeras, tuttvart, rohukoskel, ristlind (ristpart), meriski, kivirullija, tilder, rüüt ja tutkas. Vilsandi, selle linnustik, kuid ilmselt mitte vähem ka sealne värvikas tuletorniülem Artur Toom on köitnud ka kirjanik August Mälku. Vilsan- dilt on ta saanud olulise tõuke rannaainestiku kujutamiseks oma romaa- nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir- janik puhkuse Vilsandi linnuriigis Alumisele Vaikale paigutatud pul- danvarjendis linde vaadeldes; neile tähelepanekutele tugineb enamik kogumikus "Jutte lindudest" (1934) avaldatud linnulugudest. Neis juttu- des leidub vahetu loodusvaatluse edasiandmise kõrval nii fiktsiooni kui antropomorfiseerimist
annaabi.ee 
