Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Räni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oksiid, ränidioksiid, kvarts, pooljuht, rakendused, ränioksiid, kvartsi, opaal, ränidioksiidist, sete, mäekristall, järjenumber, elektronskeem, aatommass, sulamistemperatuur, 2330, elektrilised, telliste, koostisosa, vesinikuga, redutseerijad, kvartsliiv, temperatuuridel, silindrikujuline, monokristall, tahkis, tetraeedri, nurgas, molekul, 2230Räni on keemiline element järjenumbriga 14, mittemetall. Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Lihtainena on ta kerge tumehall metalse läikega kristalne aine. · Füs om: Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus : 2330 kg/m³ Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga,( silaanid,) on tugevad redutseerijad. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiidi koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. Räni saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus
Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO SiO2 + 2Mg Si + 2MgO Pooljuhtide saamiseks tuleks sellel viisil saadud räni edasi puhastada. Räni on hapniku järel levinum element maakoores,moodustades 29,5% maakoore massist. Räni on pooljuht,mille elektrilised omadused sõltuvad väga palju lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränioksiid koostisse ning on telliste,tulekindlate materjalide,klaasi,portselani,tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. Räni ühendid vesinikuga,silaanid,on tugevad redutseerijad.Lihtsaim silaan on SiH4, mis tekib ränikloriidist LiAlH4 mõjul: SiCl4 + LiAlH4 SiH4 + LiCl +AlCl3 Füüsikalised omadused Hallika värvusega Metallse läikega
2. Levik Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva, kivimite ja mineraalide koostistes, puhtal kujul aga mitte. Puhas kvarstiliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raua lisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. (2,12) Maakoores on ränisisaldus 277 kg/t. Iga kuues aatom maakoores on räni. Hüdrosfääris on räni tunduvalt vähem (5 mg/l). Atmosfääris esineb see tolmuna (ränihiib, silikaadid). (11) Räni tätsaim ühend ränidioksiid kujutab endast kvartsi, mäekristalli, puhast liiva. Kvarts on maal levinuim mineraal. Liiv koosneb peenetest kvartsiterakestest. Looduses on tuhandeid räniühendeid, silikaate, mida inimkond kasutab mäletamatutest aegadest. Siia kuuluvad savi ja päevakivid. (11) Ränidioksiid esineb kristalsena ja amorfsena ning kuulub paljude kivimite koostisesse. Kristalsena esineb see hallikasvalge kvartsi terakestena graniidis. Ahhaat ja tulekivi sisaldavad nii amorfset kui ka kristalset ränidioksiidi
Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Koostis / struktuur Keemiline element räni (Silicium, Si), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline (teemandi struktuur) kahe aatomiga elementaarrakus. Omadused Hõbedase läikega, kerge (2330 kg/m 3) materjal. Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm). Saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse (lõppastmes tsoonsulatusega) väga kõrge puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist
· Sellise kahepalgelise loomuse tõttu eksisteerib palju CO-komplekse, nt d-metallide karbonüüle. · Nikliga annab näiteks nikkelkarbonüüli: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(l) · CO mürgisus tuleneb kompleksi moodustamisest hemoglobiini rauaga. · CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel. 28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi. · Räni on maakoores levikult teine element hapniku järel. Silikaadid: soolad SiO3 2- aniooniga. Ränidioksiid SiO2. · Räni saadakse ränidioksiidi redutseerimisel süsinikuga: SiO2(s) + 2C(s) Si(s) + 2CO(g) · Pooljuhtide valmistamiseks tuleb sellisel viisil saadud räni edasi puhastada. 29. Räni olulisemad ühendid ((SiO2)n, (H2SiO3)n, H4SiO4, silikaadid, karbiidid, SiCl4, silaanid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ränidioksiid (SiO2)n on kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. · Esineb looduses kvartsi ja liivana.
Be(NO3)2 (berülliumnitraat) on vees hästi lahustuvad. 16. Iseloomustage üldiselt berülliumiühendeid. Be-ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva toime poolt. Ühendid on reeglina kovalentsed. Berülliumiga saab seostuda kuni 4 ligandi. Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis esineb kloriidi ja hüdriidi korral, kus Be aatom käitub Lewis'i happena. Näited: BeO (berülliumoksiid)- värvuseta kristalne aine, amfoteerne oksiid, vees praktiliselt ei lahustu, kasut kuumakindla ainena, tuumareaktorites neuronite aeglusti ja peegeldina jne. BeCl2 (berülliumkloriid)- värvusetute kristallidena esinev, lahustub vees väga hästi. Be(OH)2 (berülliumhüdroksiid)-amfoteerne ühend. 17. Iseloomustage üldiselt magneesiumiühendeid. Mg olulisemad ühendid (MgO, Mg(OH)2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Mg-ühendid on reeglina ioonilised
2.3.4.1. Oksiidid Tähtsaim CaO (kaltsiumoksiid, tehnikas: kustutamata lubi) Saadakse CaCO3 kuumutamisel (1100-1300C juures), laboris Ca(NO3)2 lagundamisel (→ eriti puhas CaO). Õhu CO2 toimel CaO → CaCO3 Kasutatakse kustutatud lubja, kloorlubja, sooda saamiseks, ehitusmaterjalina, räbustina metallurgias, suhkrutööstuses, muldade lupjamiseks, kaltsiumväetiste tootmiseks jm. BeO ja MgO kasut. tulekindla, rasksulava materjalina BeO – amfoteerne, MgO – aluseline oksiid Ülejäänud oksiide kasutatakse suhtel. vähesel määral (SrO – televiisorite kineskoobiklaasis, neelab röntgenikiirgust) 2.3.4.2. Hüdroksiidid Väga laialdaselt kasutatakse Ca(OH)2 - kõige odavam tugev alus (leelis). Kasutusalad osal. kattuvad CaO-ga, sest vesikeskkonnas CaO + H2O → Ca(OH)2 (nii ka saadakse). Lahustub vees üsna raskesti (0,11%) Õhus Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O (nii tahkes olekus kui vesilahustes)
annaabi.ee 
