Soome suhted Venemaaga Pärast II Maailmasõja Soome ja NSVL-i vahel peetud Talveja Jätkusõda,on nende omavahe- vahelised suhted olnud küllaltki head ja lähedased. Ühine ajalugu, sõjad ja ka pikk omavaheli- ne riigipiir on mõjutanud Soome suhteid ja poliitikat Venamaa suhtes. Ühise ajaloo all pean silmas ka aega enne II Maailmasõda, kuna varem on Soome kuulunud ka Vene Keisririigi koosseisu. Peale omavahelisi sõdasid sõlmitud lepingud tähendasid Soomele küll teatud pii- ranguid, reparatsioone ja Soome pidi ka loovutama osa enda aladest (nt. Karjala), aga sellegi- poolest õnnestus neil tänu soojade suhete hoidmise NSVL-iga säilitada demokraatlik valitsus ja turumajandus. Seda protsessi on nimetatud nn. ,,soometumiseks",mis tähendas siis seda, et majandusliku kasu nimel tehti tihedat koostööd, ning samalajal ei tohtinud Soome end vastan- dada NSVL-i ja sotsialismiriikidega.(Diplomaatia, Soome kogemus Eestile eeskujuks, 2009)
8. Juhul kui tööandja rikub alaealisega töölepingu sõlmimisel TLS §-st 7 tulenevaid piiran- guid, on tööleping tühine. 9. Kui tööandja sõlmib alaealisega töölepingu või lubab ta tööle, mis ei vasta TLS § 7 lõike 2 nõuetele, on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 118). 10. Alaealisega töölepingu sõlmimisel tuleb täiendavalt arvestada seaduses sätestatud pii- ranguid noore töö- ja puhkeajale ning puhkusele (TLS § 43, § 44, § 47, § 49, § 51, § 56, § 69). § 8. Nõusolek alaealise töötamiseks (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadus- liku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esin- daja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaea-
annaabi.ee 
