Karl Martin Sinijärv Tema keelekasutus on väga eripärane Mõtles välja sõna "etnofuturism" Triin Soomets Tema luules on palju isiklikku, hämaraid tunde ja seksuaalsust Esineb ka teadlikke stiilimänge ja irooniat Kauksi Ülle Üks peamisi etnofuturismi tutvustaja On jätkanud kirjanduse traditsioone rahvaluule maailmapildile toetudes Võrukeelne luuletaja Tänu temale on muutnud kogu võru kirjandus Indrek Hirv Kirjutab rangevormilist sümbolistliku luulet Tuntuks saanud oma armastusluulega Contra Tartu NAKist väljakasvanud sõnameistritest üks tuntumaid On suutnud ühendada suulise rahvaluule ja kirjaliku kirjandustraditsiooni Kasutab raiuvat rütmi ja päevakajalisi teemasid Jürgen Rooste harrastas vabavärssi, mida iseloomustab isiklikke hingeseisundite peegeldus Kristiina Ehin lüüriline ja mänguline luule Aare Pilv vabavärsilised loomingus leidub
Sündinud Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis, sel ajal hakkas suhtlema dissidentlike ringkondadega, mistõttu tekkis probleeme õppetöö jätkamisega. Lõpetas 1983. a kaugõppes. Oli kultuurilehe Sirp kirjandustoimetaja, praegu Sirbi toimetuskolleegiumi liige ja UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Tegutseb ka tõlkijana. Esindab stiliseeritud kõrgluulet. Debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. See sisaldab eelkõige rangevormilist armastusluulet, lapsepõlvemälestusi ja linnapilte. 1980. aastal ilmunud kogu "Ööpildid" põhiteemaks on inimese üksindus ja püüd endas selgusele jõuda. Kogu "Puudutus" (1981) räägib peale eelnenud kogudes käsitletud teemade ka saatusest. "Salateadvus" (1983) räägib samuti saatusest. Kogus "Vari ja viiv" (1986) käsitleb autor elu-sünni-surma probleeme, kasutab rohkem vabavärssi. 1991. a ilmus valikkogu "Armuaeg", mis sisaldab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990
Kui varasemas otsas on sellist nooruslikku ja looduslähedast romantilisust, mis vahetu siirusena mõjub. 60ndate lõpul muutused, lähevad sõlmedesse. "Hääl" on huvitav, aga ei ole tavaline Luige raamat. Modernistlik eksperimenteerimine pigem ja Uku Masingu mõjusid. Klassikalisem Luik, esimene suurem muutus 60-70ndatel keskkond ja kujutamisobjektid muutuvad. Kui varem looduskeskne, siis tuleb 70ndateks linnakeskkond. Rõhutatumalt urbaniseeruv keskkond. Kirjutab rangevormilist luulet, aga kirjutab uuest keskkonnast ja uue nurga alt. Nurka iseloomustades kaks asja: 1. korjab üles keskkonna detaile ja paneb end sinna (vorstivõilevad, kraanid) 2. sajandilõpu põnev-õõvastav meeleolu süveneb. Sajandilõpu temaatika tuleb otsesemalt välja "Aastasaja lõpp on öö" meeleolu apokalüptiline. Kassetis ilmub esimene raamat 1965 Pilvede püha 1968 Hääl 1978 Maapäälsed asjad - pöördumine lihtsate asjade poole. Vanaaegsuse märkimine.
annaabi.ee 
