Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja pole uuenevas maailmas kohanenud (Vm ilu ja kõik tema metsad ja aiad lähevad kodanluse kätte aadlimaailm on hukkumisele määratud), harjunud elama ,,võlgu võõral arvel". Samas helduse ja headuse kehastus, juhuslikud inimesed nuruvad temalt välja viimsegi kopika. Lopahhin osav ärimees, andekas elupraktik, rikas
Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja ja Gajev on kirsiaia kaotus katastroof, Anjale ja Trofimovile on kogu Vm ,,meie aed" nad lahkuvad ,,väikesest kirsiaiast", et minna rõõmsal meelel ja õnne elevil sellesse suurde aeda. Kirsiaed sümboliseeris Vm ilu, maailma minekut, unistuste kogu. Kõiki tegelasi iseloomustas: nad näevad, mida tahavad; ei võitle unistuste täitumise eest;