KIRSIAED A.Tsehhov A. Tsehhovi näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis
võimalusi realiseerida. Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi. ,,Kirsiaed" mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja pole uuenevas maailmas kohanenud (Vm ilu ja kõik tema metsad ja aiad lähevad kodanluse kätte aadlimaailm on hukkumisele määratud), harjunud elama ,,võlgu võõral arvel"
Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi. Kirsiaed mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja ja Gajev on kirsiaia kaotus katastroof, Anjale ja Trofimovile on kogu Vm ,,meie aed" nad lahkuvad ,,väikesest kirsiaiast", et minna rõõmsal meelel ja õnne elevil sellesse suurde aeda
annaabi.ee 
