ümbruskonnaga ehk sadamate areng mõjutab. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Eesti merendus läbinud olulisi muutusi. Käesoleva projekti raames koostatud küsimuslehe fookuses on Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad, millised on olnud nende arengud aastatel 1980-2013. Lähtuvalt Eesti Meremuuseumi kogumispoliitikast on aastatel 2013-2014 kavas koguda ja dokumenteerida Eesti sadamaid ja randumiskohti Lääne-Eestis (Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakond - hinnanguliselt 400 randumiskohta). Kogumist teostatakse koostöös Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnu muuseumitega. Soovime jäädvustada mälestusi ja sündmusi, töid ja tegemisi, mis on Lääne-Eesti sadamates viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud. Eesti sadamad Kaardil on Eesti sadamad, mitmete ajalooliste puitlaevade ja ümberilma sõitnud laevade pildid, samuti atraktiivsemad Eesti majakad, suuremate sadamate vahelised kaugused meremiilides, Tartu sildade kõrgused ja palju muud veega seotud infot.
kindlustunud Saksa vägede ja pealetungiva Punaarmee vahel. Maantee ääres asub langenute vennashaud ning obelisk. Asulas on kauplus, koolimaja ja laululava. Majutust pakub suveperioodil Pikasilla Põhikool. Staadionil korraldatakse suviti laagreid, olemas on võimla ja palliväljakud. Laagrite ja väliürituste puhul korraldab toitlustamist Pikasilla Põhikool. Alalist toitlustusvõimalust pakub AS Merts baar maantee ääres bensiinijaamas. Asulas on kaks randumiskohta ja kaks heas seisukorras ujumiskohta. Suur maastikulise väärtusega on Pikasilla pedastik - nii puude koosluse kui ka kaunite vaadete poolest Väike-Emajõele ja Vooremäele. Kohalik rahvas kutsub kohta Pikasilla paluks, üht metsasihti ka Õhkamise alleeks. Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti sinna koguni sanatooriumi ehitada. Maardina talu Luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) sünnikoht mälestuskiviga, 1891. a. asus Visnapuude pere Pikasillale. Riidaja mõis ja kabel
annaabi.ee 
