KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi,
Kinda kudumine KINNAS Kinnast kootakse viie vardaga nagu sokkki. Randme osa kootakse soonikkoes või sakilise servaga. Soonikkoes kududes algab muster pärast randmeosa valmimist. Kaks rida kududa ühevärviliselt parempidises koes (enne mustrit) kasvatades igal vardal kuni kaks silmust lisaks. PÖIDLAAVA Vasaku käe kindalt teisele vardale, parema käe kindal kolmandale vardale. Pöidlaavaks arvestatakse ⅓ kahe varda silmustest + 1-2 silmust. Näiteks vardal on 12 silmust: 24 : 3 = 8 + 2 = 10 OTSA KOKKUVÕTMINE EHK KAHANDAMINE Esimese ja kolmanda varda alguses kootakse kaks silmust ületõstmisvõttega kokku, teise ja
flexor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub – hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule. Funktsioon – randme painutamine ja aduktsioon. 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealiselt. Kinnitub – 5.metakarpaalluu põhimikule. Funktsioon – sirutada randmeosa. 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub – nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsioon – sõrmede painutamine. 15 14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi
ülajäseme mediaannärvi ja kõõluste põletik. Ülakeha diskomfordi ja väsimuse vähendamiseks on olulised töö organiseerimine ja tööriistade kujundus. Tööriista käepideme mõõtmed ja käepideme asend, arvutihiire kuju jne peavad vastama inimese käe anatoomilistele ja füsioloogilistele iseärasustele. Selle vastu eksivad tootjad sageli. Peab vältima sageli korduvaid ühetaolisi liigutusi, eriti kui koormus päeviti erineb. Selliste tööde puhul tuleks vältida käe ja randmeosa jahtumist, mistõttu pole soovitatavad lühikesed käised. Küsitlused näitavad, et pikka aega tööriistu kasutanud inimesed võivad pakkuda hulgaliselt otstarbekaid lahendusi isegi selliste lihtsatel vahendite puhul nagu kruvikeeraja või pastapliiats, mis on enamasti liialt väikese läbimõõduga. Vajalikud oleksid sageli variandid nt 5-50 ja 50-95 pertsentiilile. Üldiselt on tööriista käepideme kuju traditsiooniline, kuid mitte alati parim kasutaja seisukohalt. Käepideme suuruse
annaabi.ee 
