Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"randmeliigestes" - 3 õppematerjali

Ergonoomika
22
pptx

Ergonoomika

 Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule  Mida täpsem on töö seda suurem peab olema valgustatus  Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ja teiste haiguste teket Ergonoomiline kehaasend arvutiga töötades  Enamus tööl tekkinud tervisehäiretest on sellest, et tööd tehakse vales kehaasendis ning liigutusi tehakse valesti.  Seljavalud  Peavalud  Valud käsivarres ja randmeliigestes Õige kehaasend  Liigesed neutraalses asendis  Keha vabas asendis  Sagedased lühikesed puhkepausid  Käed peavad olema toetatud  Randmeliiges peab olema otse  Selg ja jalad peavad olema toetatud TÄNAN KUULAMAST

Muu → Tööohutus ja töötervishoid
13 allalaadimist
Lihasmapp
31
pdf

Lihasmapp

9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – teise kämblaluu põhimikule. Funktsioon – painutab ja eemaldab käelaba. 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. Funktsioon – painutab randmeliigestes kätt. Aitab veidi ka sõrmi painutada. 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub – hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule. Funktsioon – randme painutamine ja aduktsioon. 13 12

Meditsiin → Anatoomia
35 allalaadimist
FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS
10
doc

FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS

kasutamisel, aga ka suuremate masinate operaatorid, kes vibreerivatest detailidest (roolid, juhtkangid jne) kinni hoiavad. 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKKUS INIMESELE Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises mõjutamises. Üldvibratsiooni puhul hakkavad näiteks istuvas asendis töötaja selgroolülid üksteise suhtes liikuma, kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne. Olgugi, et see liikumine on mõne mikromeetri suurusjärgus, liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale või neid surutakse kokku, siis nihkuvad jälle üksteise suhtes küljelt jne ­ seda mitmekümneid kuni sadu kordi sekundis. Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul)

Ühiskond → T??keskkonna ohutus
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun