elanikest? Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Mälk iseloomustab rannarahvast kui elujulged, vähenõudlikud, visad, ausad, vastupidavad, neil on suur ühtekuuluvustunne ning ennastsalgavalt töökad. Sisemaa elanikke valgustab ta aga palju jahedamates toonides. Samuti erinevad sellepärast, et sisemaa elanikele oli tähtsam põllutöö aga randlastel meri, kalapüük jne. Rannarahvast kirjeldati ka üksteise vastu abivalmis olevatena, näiteks kui Turja tares oli tulekahju, siis järjest ruttasid teised randlased appi tuld kustutama või näiteks nagu peale Turja ema surma. ,,On kord kellelgi häda käes, siis randlased, kes tavaliselt vähe laenavad üksteisele ja üksteiselt, avavad korraga käed ja kõik läheb nii, nagu oleksid kõik seal rannas su oma vennad-õed, nagu nad on seda merelgi." 4
Kui palju kutset on sündides kaasa antud, paljukest lühike elu jõuab õpetada? Elu on näidanud, et mitte igaühest ei saa ka õppides meremeest, rääkimata siis veel heaks meremeheks saamisest. Meremeheks ei pruugi saad sugugi ka iga saarlane ja samas võib heaks meremeheks saada merest üsnagi kaugel sündinud mandrimees. Taoliseks heaks näiteks on Johan Pitka, kes Eestimaa südames sündinuna pühendas oma elu merele. Arvata on , et randlastel on siiski kergem oma valikus kui mandrimeestel, sest neile on abiks esiisade talletatud meretarkus ja seega ka merekultuuri sügavam tunnetus. Kui täpsemalt, siis mere- eetika tunnetus ja teadmine, milliseid omadusi nõuab meri neilt, kes oma elu suure stiihia teenimisele pühendavad. Kuulumine meremeeste maailma eeldab teatud käitumisreeglite tundmist, omaksvõtmist ja järgimist. Kasvõi suhtumist arusaamasse demokraatiast. Bruno Pao kirjutab: Kerkib aga
annaabi.ee 
