Saagi valmimise x x algus Saagi valmimise x lõpp Õiealgmete x diferentseerumine Võsundite x x arenemine Külma kahjustus x x Õielõikaja Muna vastne valmik muna kahjustus Anthonomus rubi Laikpõletik Lehel, lehel lehel Lehel, Lehel, Ramularia õiel, võsundil võsundil tulasnei Maasika kasvatuse edukus sõltub olulisel määral kasvukoha ilmastikuoludest (temperatuur, sademed, valgus, tuul), mullastikust, reljeefist, loodusliku veekogu lähedusest, tuulekaitse olemasolust ja muudest teguritest. Mõnedel aastatel väheneb maasikasaak õite öökülmakahjustuste tõttu. Maasikas alustab õitsemist suhteliselt hilja, mai lõpul juuni algul. Enamasti on selleks
Lapihaigus · Eestis, eriti Põhja-Eestis tavaline, Soomes ja Lääne-Euroopas esineb harva. Ei põhjusta massilisi suremisi, põhjustab aga tundlikkust teistele haigustele, võib tappa üksikuid vähke, alandab turuväärtust. Väliselt nähtav kestal tekkivate pehmete, üles kummuvate pruunide laikudena, mis võivad muutuda aukudeks, mida ümbritseb oranz tsoon. Keedetud vähil on lapihaiguse kahjustus nähtav mustade laikudena. · Põhjustajaks võivad olla Ramularia astaci ja Fusarium perekonna seened. Vees esinevad hallitusseened (levinuim on Saprolegnia) · Esinevad vigastatud kohtades · Kahjustavad eeskätt vähi marja ja poegi. Esinevad ka teistel veeloomadel ja taimedel · Kaua kasvanduses elanud emavähkidel võib seen pesitseda laka lülide liigendites. Teda on siis raske tõrjuda ja ta ohustab marja. · Saprolegnia tõrje kasvandustes tõrjeks on vajalik efektiivne hügieen, vannitamised