Diploidsed karpospoorid väljuvad vette ja kinnituvad veekogu põhja, kus nad hakkavad arenema uuteks diploidseteks taimedeks, millel reduktsioonijagunemise tulemusel arenevad haploidsed tetraspoorid. (Trei, 1991) PUNAVETIKAD EESTIS Punavetikate liike koos nende erivormidega Eestis on üle kahekümne. Alljärgnevalt vaatame lähemalt tähtsamaid või levinumaid liike. [http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php? lang=est&id=184976&rank=20&id_intro=2] Chroodactylon ramosum sünonüümiga Asterocytis ornata, erineb kõigist teistest liikidest oma sinakasroheliste ja kergelt harunenud 10-15 µm laiuste niitide poolest.Silindrikujulised või eliptilised rakud asetsevad üksteisest võrdsetel kaugustel ja neid ühendab ühine paks kest (pilt nr.1) Seda liiki leidub hajusalt kogu Läänemeres. Kasvusügavus on poole kuni kaheteist meetri sügavusel (Trei,1991). Pilt 1. Rhodochorton purpureum Allikas:[http://www.bio.utexas
Corynebacterium diphtheriticum (hojmanni) C. xerosis. C. ulcerans Bacillacene Bacillus cereus. B. subtilis Bacillus Clostridium cadaveris Cl. innocuum Clostridium Clostridium perfringens Cl. maienominatum. Cl. ramosum (weichii) Cl. sordellii Clostridium paraputrificum Cl. certium. Cl. bifermentans Cl. sporogenes. Cl. indolis Cl. sphenoides. Cl. feisineum Cl. difficile. Cl. oroticum Allikas: Üçisik, Rushbrook, 1998 8