Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi. Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik
sajandi keskel jäeti väga paljud linnused maha ja alles jäid ainult mõned tähtsamad, mis kindlustati tugevamini või ehitati uued linnused, mis olid tunduvalt tugevamad kui vanad. Hilisrauaaegsete linnuste puhul on väga tavaline, et ehitatakse igasse külge võimas vall. Linnuste kaitserajatised on väga täpselt välja mõeldud. Näiteks enne väravat on ehitatud mingi kaldtee ning enne väravat on võrdlemisi järsk käänak, et vaenalsel oleks keerulisem rammpalki värava ette tuua. Lõhavere linnus on Eesti üks olulisimaid linnuseid. Lõhavere linnuse omanik oli Lembitu. Väravakäik oli laetud paekividest, lähim paekivi leiukoht aga jääb väga kaugele. Seega on neid spetsiaalselt kohale veetud. Linnuse suurimast hoonest on välja tulnud ka kaks aaret, milles on nii hõbe kui ka pronksehteid.
annaabi.ee 
