AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnale lähemale. Alati polnudki eesmärgiks tornilt langetavat silda pidi müürile tungida: ülal piiramistorni otsas olid vibu ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid tiheda noolesaju all, ja samal ajal üritasid teised piirajad müüri jalamil vundamendialust õõnestada, rammpalgi ehk taraaniga värvat lõhkuda või müüri sisse auku raiuda. Ka kaitsjad olid tavaliselt hästi relvastatud ja sõjamoonaga varustatud. Nemad lasksid piirajate pihta vibude ja ambudega, heitsid viskemasinatega kive ja läkitasid teele süütenooli, et panna vaenlasele heitemasinaid ja piiramistorne põlema. Ajaloolistes romaanides kirjeldatakse sageli, kuidas kaitsjad kallavad redeleid mööda üles ronivatele piirajatele keemaaetud tõrva kaela
alistada. 12. sajandist arenes piiramismasinate kasutamine. Kasutati eri tüüpe heitemasinaid kivimürakad, tulepotid, mesilastarud, korvid mürkmadudega. Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema. RÜÜTLIVÄGI · 8-9. saj kujunes peamiseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek korraliku sõjavarustuse hankimiseks. RÜÜTLIL · pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või nui; kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu.
annaabi.ee 
