kuut maja taga. Seegi kord tuli sinna Tiina kes hakkas talle uudistest rääkima, et Molli teeb endale uusi särke, et sellega oma ,,seisust" parandada, aga talle ei meeldi et sellega ka Tiina ja ema ,,seisused paranevad". Ka tekkis Indrekul ja Tiinal lahkheli sellega, et Tiina tahtis näidata Indrekule neid särke, aga Indrekut ei huvitanud need, sest tema mõtles oma kodus olevale õele , kellega oli Indrekul särgi pärast peaaegu tüli ja Ramildast, kellel ta ei mäletanud, et mis tal seljas oli. XXXII Algamas oli uus kooliaasta ja õpilasi tuli koolimajja rohkesti. Tulid need, kes olid sügisel lahkunud ja tuli veel rohkemgi. Ühes nende hulgas oli Härra Mauruse kooli endine õpilane Miilinõmm, kes oli tulnud end õpetajaks pakkuma. Ta pandi härra Kooviga ühte tuppa, kuna neid mõlemaid peeti rahulikeks ja vaikseteks inimesteks. Mõne aja möödudes oli juba kuulda valjemaid sõnavahetusi, mis olid enamasti tekkinud härra
Maurusel endal pole aega vastutada, sest temal on muud mured. Ainult pea rohkem püsti ja rind ette!" ütles ta Indrekule, kes seisis ikka pisut vimmas ja pea longus, nagu oleks tal raske elada. ,,Vaadake Vainukägu, nõnda peab üks mees olema. Kuningas peab ikka oma alamatelt õppima, kuidas pea püsti ja rind ette ajada." Niisuguste juhatustega asus Indrek oma kohuseid täitma, mis viisid ta kohe igapäevase elu keerisesse. Söögitoas ta sattus proua Malmbergiga kokku ja see hakkas Ramildast rääkima. ,,Ta küsib, et kas teie olete ikka veel siin," jutustas ta ja lisas juurde: ,,Ta küsib ülepea vanu tuttavaid. Tema tervis on nüüd juba parem ja, kui nõnda edasi läheb, siis võib ta ehk kevadel koju tulla. Aga väga võimalik, et ta Saksamaalt tagasi ei tulegi, leiab seal ehk omale uue kodu." Indrek ei osanud midagi vastata, naeratas ainult kohtlaselt ja pisut piinlikult, nagu räägitaks temale ebasündsaist asjust. ,,Võin ma teda teie poolt tervitada