Edasine lõikamine oleneb roosirühmast, kuhu lõigatav taim kuulub. Roniroosid Roniroosid on rahvapärane nimetus kuni 3 m pikkuste toestamist vajavate vartega põõsastele. Suureõielised väänroosid on tugevate okstega ning õitsevad korduvalt sama aasta võrsetest. Nendel eemaldatakse varakevadel peenemadväheväärtuslikud oksad, teiste külgharusid võib kärpida kolmandiku võrra. Noorendamiseks lõigatakse iga kevadel välja 1-2 vana oksa. Väikeõielised ramblerroosid on peenemate painduvate okstega ning õitsevad kord aastas eelmisel kasvuperioodil kasvanud varte külgokstel. Kevadel eemaldatakse mõned nõrgemad põhioksad. Ramblereid noorendatakse pärast õitsemist, lõigatakse maapinnalt ära 1 -2 vanemat ( üle 3 aasta vanust) krobelise koorega oksa, samuti eemaldatakse äraõitsenud õisikud. Põõsas- ja pargiroosid Kõrged ( 1 2 m) rikkalikult õitsevad põõsad. Neid kärbitakse võimalikult vähe, sest
lõhnavad, sobivad murusse, ehitiste taustaks, potti istutatuna kutsutakse fontäänroosideks • Vanad põõsasroosid – 1-1,8 m H külmakindlad, peene aroomiga, enamasti täidisõielised. Õitsevad kevadsuvel paari nädala vältel. Erandina annavad korduvõitsemise Rugosa, Portlandi ja Moyesi tüüpi vanad roosid • Väänroosid – liaanitaolised 2-4 m H roosipõõsad. Õied tavaliselt suurtes kobarates kas liht või täidisõitena. Eristatakse veel: ramblerroosid – ülirikkalikult õitsvad väikeste kobaras õitega. Õied ainult eelmise aasta võrsetel!! • Suureõielised väänroosid – õitsevad sama aasta võrsetel kahe lainena kuni septembri lõpuni. Õied peamiselt ladva osas • Tüviroosid – saadakse pika kibuvitsavõrse külge poogituna. Tuntakse ka leinavormi, kus võrsed on tüvelt rippuvad. Eelistatumad on keskmiselt täidetud sordid • Pinnakatte roosid – madalad, laiuva kasvuga väga õierikkad vastupidavad