kahte rühma: varasemad ja väiksemad, nn. gratsiilsed (siredad) vormid ja hilisemad ning massiivsemad, nn. robustsed vormid. Üldiselt arvati siis, et australopiteekused põlvnevad veel tundmata vahelülide kaudu mingist palju varem eksisteerinud drüopiteekusevormist (Dryopithecus), mis kuulus pongiidide sugukonda. 60ndate aastate teisel poolel püstitasid ameerika paleoantropoloogid E. Simons ja D. Pilbeam hüpoteesi, et esmasteks hominiidideks olid hoopis ramapiteekused (Ramapithecus). Need olid tuntud peamiselt fossiilsete lõualuufragmentide ja hammaste järgi Pakistani ja Põhja-India leiukohtadest vanusega vahemikus 15...10 mln. aastat. Nende hammaste ja rekonstrueeritud hammastesüsteemi ehitus ilmutasid tunnuseid, mis erinesid drüopiteekuste omast, kuid sarnanesid australopiteekustega ja hilisemate hominiididega. Ramapiteekused oletati australopiteekuste otsesteks eellasteks. Seda seisukohta jagas 70ndatel aastatel enamik paleoantropolooge
märkimisväärse osa maismaa ökosüsteemis. Sugukond inimlased (Hominidae), kuhu kuulub ka inimene, ei arenenud tänapäevastest inimahvidest. On võimalik, et mõlemad arenesid iseseisvalt ühest ja samast primitiivsete inimahvide sugukonnast. Miotseenis, 2520 milj a tagasi elas Aafrikas mitu primaatidelaadsete liiki. Fossiilsed luuleiud: oli kaks sugukonna primaatidelaadseid, mõlemad on võimalikud inimeste ja primaatide eellased. Need on drüopiteekused ja ramapiteekused. Neist vanem on 12 Dryopithecus, elas Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Neile oli iseloomulik tänapäeva primaatidele sarnane suur aju, kuid nende jäsemete ehitus viitab sellele, et nad elasid puu otsas. Drüopiteekused elasid metsas, toitusid taimedest. Drüopiteekuseid oli mitu liiki. Üheks alaliigiks oli Proconsul africanus. Tema luid on leitud Ida-Aafrikast esimest korda 1948. a (Mary Leakey)
annaabi.ee 
