Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rakuvaheruumideta" - 3 õppematerjali

Taim
14
doc

Taim

eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ­ sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees (vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta · Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust · Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist

Bioloogia → Üldbioloogia
78 allalaadimist
Bioloogia KT-raku ehitus ja talitlus
5
doc

Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus

Meristeemkudede rakud on väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad. Asuvad juure, varre, punga kasvukuhikutes (tipmine meristeem), kõrresõlmedes (vahemeristeem), hajusalt lehtedes (hajus meristeem), varre ja juure juhtkimpudes (külgmine meristeem e kambium), vigastatud kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks.  Epiderm: noorte/üheaastaste taimede kattekude, puitumata, ühekihiline, rakuvaheruumideta, rakkude vahel on õhulõhed.  Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale:  Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht.

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Raku ehitus ja talitlus
9
doc

Raku ehitus ja talitlus

ümarad, püsivalt poolduvad) ja püsikoed. · Püsikoed jagunevad: kattekoed, juhtkoed, põhikoed, tugikoed, erituskoed. · Juure, varre ja punga kasvukuhikutes tipmine meristeem(põhjustab pikkuskasvu) · Kõrresõlmedes ­ vahemeristeem · Hajusalt lehtedes ­ hajusmeristeem · Varre ja juure juhtkimpudes ­ külgmine meristeem e. kambium · Vigastatud kohtades ­ kallus e. haavameristeem KATTEKOED · Epiterm ­ noortel taimedel, ühe kihiline, rakuvaheruumideta, läbipaistvad rakud, rakkude vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel. JUHTKOED · Floeemis ­ sõeltorud ja saaterakud; piknenud elusrakud · Ksüleemis ­ trahheed; ilma otsmiste rakukestadeta, pikad torujad rakud, surnud rakud · Trahheiidid ­ eelmistest lühemad, torujad, tippudest ahenenud, surnud rakud. TUGIKOED · Kollenhüüm ­ ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel

Bioloogia → Bioloogia
185 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun