vererõhk jms VERI ON VEDEL KUDE VERI- Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes PUNANE VERERAKK- Vererakk, mis transpordib happniku VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse
Õhulõhede kaudu toimub vee väljumine taimest (transpiratsioon), samuti väljub hapnik, mis tekib fotosünteesil kõrvalproduktina. Õhulõhede juhtivus kirjeldab, süsihappegaasi sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes. 1. Mis võimaldab õhulõhede reageerimist valgusele? (st. mis eristab neid teistest epidermi rakkudest?) Õhulõhed erinevad teistest epidermi rakkudest, kuna nendes on kloroplastid ja teised valgust neelavad molekulid. 2. Mis põhjustab vee liikumist rakuvaheruumidest läbi õhulõhede atmosfääri? Rakuvaheruumid on veeauruga küllastunud, aga veesisaldus atmosfääris on tihti madal, seetõttu liigub veeaur suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale e toimub transpiratsioon. Rakuvaheruumides lehe sees on suhteline niiskus u. 100%. Õhk väljaspool lehte ei ole veega küllastunud, sellest tulenevalt on lehe sisekeskkonna ja välise õhu vahel veeauru rõhu erinevus
langemine • Lõpuks raku membraansüsteemid lagunevad Adaptatsioonid hapnikuvaegusele • Funktsionaalsed adaptatsioonid: - alkoholi dehüdrogenaasi aktiivsuse vähendamine anaerobioosis (vältimaks etanooli sünteesi – selle asemel piimhape jt.) • Morfoloogilised adaptatsioonid: - aerenhüümi moodustamine (sootaimedel 20-60% juurte rakuvaheruumidest) - hästi aereeritud juured võivad hapnikku ka mulda viia (detoksifitseerides kahjulikke ühendeid - sadestades rauda) - aerenhüümi kaudu ka süsihappegaasi ja etanooli liikumine taimest välja Üks tähtsamaid faktoreid, millest sõltub taimekudede hingamisinensiivsus, on temperatuur. Temp tõustes hingamine intensiivistub. Hingamise alumine piir taimedel alla -10C. Optimaalne temp 20..30C.
annaabi.ee 
