Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Alalised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pilet nr. 12 1.Puidu niiskus. 2.Prussid, plangud, lauad. 3.Pigmendid, täiteained, kasutamine. 1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne . Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus. See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine.
pärn, vaher, pappel). Hea vastupidavus vees (tamm, mänd, lehis, jalakas, kastan, valgepöök, sanglepp). Tihedus pole alati määrav, nt kerged okaspuu puidud on õhus ja vees tihti vastupidavamad kui rasked lehtpuu puidud. Samuti on vastupidavam lülipuit kui maltspuit, sest sisaldab õlisid, vaike, värv- ja parkaineid. Puidu niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Wn = Vaba niiskus e vaba vesi- niiskus raku sees ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. m- niiske puidu mass; Seotud niiskus e seotud vesi- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus kõige enne . m0- absoluutselt kuiva puidu mass (100oC ca 24 h) Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Wkp= puidu kiudude küllastuspunkt 27...32% Kuiv puit taastab kõige enne rakuseinte niiskuse e seotud niiskuse- selle käigus puit paisub