lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas marrasnahk,pindmine osa sarvkiht. Küüs koosneb kumerast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nagast küünevall. Juuksed modustuvad 100 000 juuksekarvast, kastavad 2-3mm nädalas. Luu koosneb luukoest:luurakud+rakuvaheline koostis.min ained annavad elastsuse ja org. ained annavad kõvaduse. Luudel võimaldab kasvada kõhrkude.Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseksuusi luurakke moodustama .Luude hõrenemistsaab vältida,kui sööd tervislikult,liigud rohkem,ei suitseta.Tuleb süüa ja juua asju,mis sisaldavad kaltsiumit piim,keefir ja jogurt. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav, nad kinnitavad lihase luudele; võimaldab luid liigutada.
madalamamolekulaarseid ühendeid. Suurema osa orgaanilistest ainetest moodustavad vere valgud albumiin (aitab tagada vere osmootset rõhku), globuliin ja fibrnigeen (osaleb vere hüübimises). Mineraalained, eriti naatriumkloriid, etendavad määravat osa püsiva osmootse rõhu säilitamisel veres. Vereplasma osmootne rõhk plasmas lahustunud ainete kontsentratsioon (norm 7,3 atm). Plasma osmootse rõhu reguleerimine on tähtis sisekeskkonna püsivuse ehk homeostaasi säilitamiseks. Kui rakuvaheline vedelik muutub hüpotooniliseks (rõhk väheneb), siis vesi liigub rakkudesse, tekib rakkude turse. Kui see jätkub, siis rakkude membraanid võivad puruneda. Hüpertoonilises keskkonnas (rõhk suureneb) rakud kaotavad vett ja kuivavad ära. Veregrupid. Vere andjat nimetatakse doonoriks, vere saajat retsipiendiks. Vereülekande puhul arvestatakse erütrotsüütide omadust teatud tingimustel trombideks kokku kleepuda. Seda nähtust nimetatakse aglutinatsiooniks
kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit. Neuroendokriinne transport- hormoon lähebaksonit pidi verre. Neuroparakriinne transport- hormoon liigub kõrval olevale teisele neoronile, ei ole sünapsit vahel. Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes
kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit. Neuroendokriinne transport- hormoon lähebaksonit pidi verre. Neuroparakriinne transport- hormoon liigub kõrval olevale teisele neoronile, ei ole sünapsit vahel. Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes
annaabi.ee 
