6000?) Algul püüti värvata vabatahtlikke, kommuniste ja kom. noori, siis poolsunduslik uusmaasaajad, tööstustöölised, a/ü tegelased, miilitsad jne. Isegi sundmobiliseeritud kutsealused (Valga). Osa oleks meelsasti toimunust kõrvale jäänud. Varustatud käsirelvadega. Mehhaniseeritud, mootorrattad, autod, bussid. Komanörid piirivalveohvitserid ja komissarid kohalikud parteijuhid. ENSV häv. pat. juhiks kindralmajor Nikolai Rakutin, siis Okojev ja Pasternak. Pataljonid paiknesid maakonnakeskustes või vallamajades. Rindevõitlusele ka ja see tegi pataljonidele lõpu. Veel neist moodustati Eesti kütipolk ja Narva kütipolk, Venemaale need. Osalesid ka Lätist põgenenud aktivistid. Mõrvati ca 2200 inimest. Mobilisatsioon Punaarmeesse 4 Esialgu mobilisatsiooni ei teostatud, kuna vastvallutatud ala peeti ebausaldusväärseks. Kuid vajadus. 30
langetasid otsused poliitilistel põhjustel arreteeritud Eesti Vabariigi kodanike üle, mille tagajärjel need saadeti NSVLi vangilaagritesse. Järgmised isikud vastutavad samuti tapmiste ja muude tegude eest, mida saab osaliselt pidada sõjakuritegudeks, sest need pandi toime pärast Nõukogu Liidu ja Saksamaa vahelise sõja algust 22. juunil 1941: 1) NKVD operatiivgrupi liikmed Eestis: NKVD Balti ringkonna vägede juht kindralmajor Konstantin Rakutin, ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja Škurin ja ENSV siseasjade rahvakomissari asetäitja kolonel Lobanovitš, kes kõik andsid lisaks muude meetmete kasutamisele korraldusi hävituspataljonide moodustamiseks Eesti territoo- riumil; hävituspataljonide tegevuse koordineerimisel osalesid ka EK(b)P Keskkomitee ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu; 2) hävituspataljonide operatiivgrupi liikmed: operatiivgrupi ülem, kolonelleitnant Okojev (alates 21
annaabi.ee 
