Hormoonid liiguvad edasi-tagasi nagu voolavad kemikaalid, mõjutades meie kehalist aktiivsust, käitumist, tundeid ja emotsioone. Sisesekretsiooninäärmed, mis moodustavad terve omaette süsteemi, mõjutavad vastastikku üksteist ja sõltuvad üheskoos ajuripatsist. Aju, immuunsussüsteemi ja närvirakkude poolt eristatud neuropeptiidid kannavad meie hirmud, mured, unistused ja lootused igasse keha nurka, olles ühenduslüliks meie taju ja mõtte, aju ja hormoonierituse, elundite ja rakutegevuse vahel. Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana. Mida rohkem püüab inimene loodust muuta, seda suuremat hinda tuleb tal tasuda. Maailm tunneb ka rahvuslikke haigusi, mida põhjustavad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused. Riigis, kus inimene on elanud aastaid allasurutuna, võib täheldada teatud kehapiirkondade haiguste sagedust. Pärilikud ehk geneetilised tegurid on samuti haiguste põhjustajad, kuid hinnanguliselt moodustavad vaid
Osmoosi toimumise eelduseks on, et membraaniga eraldatud vedelikukogustes on lahuse kontsentratsioonierinevus ja et lahustunud aine ei suuda membraani läbida. Kontsentratsiooni ühtlustamiseks hakkab vedelik liikuma madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgema kontsentratsiooni poolele. Algul valitsenud rõhuvahet nimetatakse osmootseks rõhuks. Semipermeaabel – poolläbilaskev Aktiivsed transportprotsessid Naatrium-kaalium-pump – normaalse rakutegevuse korral peab kaaliumi kontsentratsioon raku sees olema kõrgem ja naatriumi kontsentratsioon madalam, kui on väljaspool. Selle tasakaalu säilitamiseks viiakse kaaliumioonid rakkudesse ja naatriumioonid tuuakse rakkudest välja. Selleks on vaja kulutada energiat. Transport põiekeste abil – suuremate aineosakeste (nt haigustekitajad või valgumolekulid) sissetoomiseks ja väljaviimiseks haaratakse nad membraani osaga, mis sulab kokku põiekeseks.
annaabi.ee 
