» (Tihhonov 2005) 2.2 Mobiilide mõju tervisele Mobiiliga rääkimise mõju tervisele on maailmas uuritud üsna agaralt, ent tulemused on paraku sageli mitmeti tõlgendatavad või vasturääkivad. Paljud teadlased on mobiili mõju uurimisel tõsistes raskustes, sest samasugused teadustööd annavad sageli täiesti erineva tulemuse. Mobiilikiirguse toime uurimise muudab tema sõnul keeruliseks ennekõike tõik, et see võib inimese tervist mõjutada lugematutel viisidel ja mõju avaldub rakutasemel (Tihhonov 2005). 3. Tervisehädad, mida mobiil võib põhjustada Mobiilide kahjulikkus võib tekitada mitmeid tervisehädasid. Siinkohal tooksin välja enamlevinud terviseprobleemid, milles mobiiltelefoni kiirgust süüdistatakse: 6 · Kõrvavähk ja viljakuse vähenemine Need, kes väidavad, et mobiiltelefoni kiirgus põhjustab ajukasvajaid, soovitavad hoida seda peast eemal, nt vööl või püksitaskus
- ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. ● Uneapnoe - Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone "päästetöödeks". Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite tööd
kasutamine on normaalsele inimesele absoluutselt ohutu. Sellisel juhul ei saa suure doosi efekte ekstrapoleerida väikestele doosidele. Kiirguse põhjustatud vähi tekkel sellist kindlat lävidoosi otseselt ei ilmne. Aspiriini üledoseerimisel sureb ohver seetõttu, et tema maks ja neerud pole võimelised piisavalt kiiresti organismi kemikaalist puhastama. Kuid kehas pole ühtagi spetsiifilist organit, mille ülesandeks oleks kõrvaldada kiirguse poolt tekitatud kahjustusi, kuigi on teada, et rakutasemel on võimalik teatud liiki kahjustusi parandada. Küsimus, kas vähi tekke lävidoos on olemas või ei, on senini teadlaste vaidlusobjektiks. Lõplike andmete puudumise tõttu eeldatakse, et täiesti kahjutut kiirgusdoosi pole olemas. Võimalik, et vähitekke lävidoos on olemas, kuid senini pole tema olemasolu kindlalt tõestatud, seega on kindlam eeldada, et ka kõige väiksem doos võib kahjustada (kuigi väga väikese tõenäosusega). Seetõttu tuleks ka kõige väiksemast mittevajalikust
annaabi.ee 
