Kodeerib erinevalt teistest viirustest: 1) mitmeid translatsiooniga seotud faktoreid ja Mimiviirus amööbi rakus tRNA-sid 2) Topoisomeraase 3) DNA reparatsioonivalke 4) Polüsahhariidide sünteesiga seotud ensüüme Mimiviirust eristab parasiitsetest rakusisestest mikroobidest vaid ribosoomide puudumine Mimiviirus on oma suuruselt võrreldav bakterirakuga Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Hemaglutiniin – seostumise raku retseptoritega ja viiruse rakku
suured. Põhipanus on parem ellujäämus kuigi rakkude kasvukiirus on väike, suudetakse seevastu hoida üsna stabiilseid populatsioone pikka aega. Seda laadi elustrateegiaga iseloomustab enamikku õitsenguid põhjustavaid liike, kaasa arvatud sinivetikad. Viimaste jaoks on aga sellised suvised olud üsna ideaalsed, sest ühe vajaliku toiteelemendi, lämmastiku, suudavad paljud sinivetikad fikseerida õhulämmastikust (N2). Fosforit saadakse kas rakusisestest varudest või vertikaalselt liikudes sügavamatest toitesoolarikastest veekihtidest. Kuna lämmastikupuuduse tõttu võib teisi vetikarühmi leiduda vähe, ei pea sinivetikad tihti fosfori pärast konkureerima. Veeõitsengu teket sinivetikate tõttu määrab peale toiteelementide ka hulk keskkonnategureid. Üks olulisemaid on veetemperatuur, mis mõjutab peamiselt valkude aktiivsust ja nõnda ühtlasi rakkude kasvukiirust
Seonduvad kas aktiini filamentidele või intermediaarsetele filamentidele. Ca2+ sõltuvad.Moodustavad homofiilse takjas-tüüpi ühenduse. On selektiivsed ja sageli tagavad samatüübiliste rakkude adhesiooni. On kirjeldatud >100 erineva kadheriini. Kadheriinide abil toimub samatüübiliste rakkude adhesioon (sceplenije) – nende süstematiseeritud ekspressioonimuster tagab kudede differentseerumise embrüogeneesi käigus. Epiteelis moodustub kadheriini ankurliidustest (ja nendega seotud rakusisestest aktiinifilamentidest nn adhesioonivöö (zonula adherens). Adhesioonivöö koordineeritud (ja mootorvalkude poolt vahendatud) kontraktsioon on aluseks kõigi toru ja kerakujuliste organite morfogeneesis. Omaette grupi moodustavad intermediaarsete filamentidega (nt keratiiniga) ühenduses olevad nn ebatüüpilised kadheriinid (desmogleiin, desmokolliin). Nende põhifunktsiooniks on rakkude sidumine ja koele (nt nahale) mehhaanilise tugevuse andmine.
annaabi.ee 
