Kaalium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Oluline hingamiseks vajaliku O2 sidumisel Tsink- liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni Anioonid- Hüdroksüül- tagavad rakusises pH ning hapniku veres Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks 4. Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks? V: Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 5. Teate erinevate süsivesikute e. sahhariidide (mono-, oligi-, polüsahhariide)ehitusliku eripära ja ülesandeid.
erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega. Membraanide ja rakkude olekut iseloomustab puhkepotensiaal (-70-90mV) ja tasakaalupotensioaal. Puhkepotensiaali iseloomustab valitsev eletroneutraalsus, kus rakumembraanidel esinev potensiaalide diferents, mille põhjuseks on K+, Na + ja Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusises ja rakuvälises vedelikus ja ka rakumembraani ioonkanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. Elektrilise laenguta ainete trantsport läbi membraani mõjutab ainete kontsentratsioonide erinevus ja difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ.gaasikonstant;T-absoluutne temp (K), F-Farady konstant, Z-iooni valents.