bilateraalsümmeetrilised, ja ketasränivetikaid, mis on radiaalsümmeetrilised. (Olli, Stramenopiilid). Fülogeneetiliselt on ürgsem ehitustüüp ketasränivetikatel (Olli, 2014). Mõnedel sulgdiatomeedel on iseloomulik raaf ehk pikisuunaline lõhe pantsri kaanes. Raafi kumbki haru lõpeb polaarsõlmega. Sulgränivetikatel, kellel raaf puudub nimetatakse pikiteljel asetsevat struktuuritut osa pseudoraafiks või telgväljaks. Raaf ühendab rakusisemust väliskeskkonnaga (Olli, 2014). Raafi abil on ränivetikad võimelised substraadil liikuma. Rakud suudavad kontrollida oma positsiooni, näiteks pugeda mudasse kaitsmaks end kuivamise eest kui veetase langeb. Ketasränivetikatel ei ole sellist kohastumust vaja (Olli, 2010). Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega areoolid. Areoolid koosnevad heksagonaalsest kambritest pantsri kaanes, mis on üksteisest
sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2. Vahepealsed filamendid (läbimõõt 10nm), nt lamiin - esinevad rakutuuma vahetus läheduses. 3. Mikrotuubulid ehk mikrotorukesed (läbimõõt 25nm), koosnevad tubuliinist (mis koosneb kahest ehitusüksusest). Mikrotorukesed on seest õõnsad, selle eelisteks - tugevam; kergem ja läheb vähem materjali; sisetransport. 1. - 3. moodustavad tsütoskeleti, mis on valkudest koosnev paindlik raku sisetoes. Tema ülesanded
annaabi.ee 
