paiknevad mitmed raku elutegevuseks vajalikud organellid. Pärmiraku pärilikkuse aine asub rakutuumas. Seega on pärmseened päristuumsed organismid. Pärmirakud sisaldavad väga rohkesti vitamine , enamasti B-vitamine. Pärmseened paljunevad neile sobivates keskkondades . Enamasti paljunevad pärmid pungumise teel. Algul moodusetub esimesest rakust tütarrakk, mis jääb esialgu emaraku külge. Pungudes liigub tütarrakku osa pärilikkuseainest ning rakusisaldistest. Kohe peale raku pungumist hakkab tütarrakk kasvama, kuni saavutab normaalse raku mõõtmed. Emarakku jääb aga punga väljumise kohale pungaarm. Kui rakud paljunevad väga soodsate tingimustega alas, ei jõua aga tütarrakk emarakust veel eralduda, kui hakkab ise paljunema. Selle tagajärjel võib moodustuda pärmirakkude kogumik ehk koloonia. Kui elutingimused on ebasoodsad, võivad pärmid paljuneda spooride ehk eoste abil
Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskiu sisemus ehk sarkoplasma koosneb omakorda mitokondritest, rakusisaldistest ning müofibrillidest.(Rääsk, T.2020). Müofibrillid on niidikujulised moodustised, mis paiknevad lihaskiu sees. Müofibrillide hulk võib ulatuda üle 2000. Müofibrill jaguneb omakorda aktiiniflamentidest, müosiiniflamentidest ning titiiniflamentidest. Viimane neist on kõige suurema molekuliga, kui arvestada kaalu. Titiiniflament kaalub 800 000daltonit, müosiiniflament 490 000 daltonit ning aktiiniflament kaalub 76 000daltonit. Raskeim flament neist on ainus, mis
annaabi.ee 
