- Geneetika – geenid tuumas ja tuumaväliselt - Epigeneetika – geenide avaldumine, arengugeneetika, õpetus sellistest pärandumismehhanismidest mis ei ole seotud muutustega genoomis (lihtsamalt geenide avaldumine) - Kogu seda protsessi ei saa vaadelda lahus geenidest - Epigeneetika n organismi arengu käigus toimuva geeniaktiivsuse ajaliste ja ruumiliste kontrollmehhanismide kompleksne uurimine. o Rakusainete tasemel (emapärilikkus, sügootne kell) o DNA modifikatsioonid o Valkude modifikatsioonid o Geenide, kromosoomide kadu diferentseerumisel Epigeneetiline regulatsioon - Mehhanismid mille käigus on DNA, RNA või valgud keemiliselt või struktuurselt nii muudetud et säilub nende primaarne järjestus kuid on muutunud funktsioon - Olulise tähtsusega on modifikatsioonid rakulise elutegevuse regulatsioonis,
selgroogsed 22%, selgroogsed ja teised loomad 24%, loomad ja teised eukarüoodid 32%, eukarüoodid ja prokarüoodid 21% 16. Mitokondri geenid mitokondriaalne DNA (ingl. Mitochondrial DNA, mtDNA)- Rõngakujuline DNA-molekul mitokondrites, mis pärandub järglastele munaraku tsütoplasma vahendusel (pärandumine emaliini pidi). 17. Epigeneetika ja epigeneetiline geenide avaldumine EPIGENEETIKA = Geenide avaldumine Rakusainete toimel (emapärilikkus, sügootne kell jt.) DNA modifikatsioonid Valkude modifikatsioonid (k.a. nuklerosoomid) Geenide/kromosoomide kadu diferentseerumisel 18. Geneetiline mosaiiksus genotüübiline mosaiiksus (ingl. Genotypic mosaics)- Sama organismi erinevate kudede rakkudes esinev epigeneetiline mosaiiksus. 19. Kimäärid kimäär (loomadel) (ingl. Chimera, animal)- Indiviid, kelle rakud
annaabi.ee 
