Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb
3. Spetsiifiline immuunsus immuunsüsteemi teatud osad kahjustavad eraldi neid mikroobe ja võõraineid, mis pääsesid läbi 2. kaitseliinist. Lümfisüsteem on keskne, kõige suurem ja olulisem osa immuunsüsteemist. Lümfisüsteemi kuuluvad lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, difuusne lümfikude, lümfifolliikulid, tonsillid e mandlid, põrn ja harknääre. Lümfisüsteemi ülesanded on vedelkubilansi tasakaalustamine kudedes, kudede puhastamine rakurusudest, rasva imendamine soolestikust, mikroobide ja teiste kahjulike substantside kahjustamine. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik (koevedelik). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3-4 l lümfi, füüsilise töö korral ja organismi suurenenud veesisalduse korral rohkem. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid. B-lümfotsüüdid toodavad peamiselt antikehi, osa B-