Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puiduosas. Säsikiired esinevad kõikidel puuliikidel, kuid mõnel liigil on nad väga peened ja palja silmaga nähtamatud, koosnedes mõnest rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ning kase- ja haavaliikidele. Kitsad säsikiired on jalakal, vahtral ja pärnal. Laiad säsikiired on nähtavad palja silmaga ning need on iseloomulikud nt tammele ja pöögile. Väärlaiade säsikiirtega (kitsad säsikiired on koondunud kimpudesse) puit on iseloomulik lepale, sarapuule ja valgepöögile
Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Rohevetikad jagunevad niitjateks, üherakulisteks ja hulkrakseteks. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes, põhiliselt magevetes. Kuid üherakulisi rohevetikaid kasvab ka märjal mullal, samblas, lumel ning isegi jääkarude karvades. Näiteks koppvetikas, klorella, pleurokokk, kerasviburlane. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Niitjad rohevetikad koosnevad ühest rakureast, mis paljunevad pooldudes ja suguliselt. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Hulkraksed rohevetikad näitavad saastatust (karevetikas). Hulkraksed rohevetikad kasvavad madalas vees ja kinnituvad. Pruunvetikad on kasvult suurimad hulkraksed vetikad (3-6m). Pruunvetikad on rohekaspruunist tumepruuni värvusega. Pruunvetikad armastavad külma, puhast ja soolast merevett. Samuti nad ka fotosünteesivad
annaabi.ee 
