jne. Mida tugevamini on taim arenenud, seda kergemini parandab ta ka tekitatud vigastused. Seega on vastupidavus madalale temp. paljude tegurite komplitseerutud koosmõju tulemus.(Laas 1967) Siiski tuleb meeles pidada, et ka ülemäära kõrge temp. võib taimedele olulist kahju tekitada ja isegi nende hukkumist põhjustada. Peamiseks taimerakkude vigastamise ja surmamise põhjuseks on kõrge temp., samuti kui madala temp. korral on vee eemaldumine rakuplasmast, mis rikub plasma ülipeent struktuuri. Taimede kuumakindlus, samuti kui külmakindlus, oleneb paljudest teguritest. Üldiseks reegliks on, et mida vähem vett sisaldavad rakud, seda kuumakindlam on taim. Suurt tähtsust omab samuti plasma kuumakindlus. Vähem kannatavad kuuma tõttu ka taimed mis on hästi kaitstud paksu kutiikulaga, vahakirmega või karvadega, sest need vähendavad vee aurumist ja takistavad seetõttu taimede kuivamist.(Laas 1967)
neid aineid energiaks muundama, selle protsessi jääkained tagasi koevedelikku eritama. 19 Niisiis etendavad rakud ainevahetuses juhtivat osa. Rakkude järgmine tähtis omadus seisneb selles, et peaaegu kõik nad on jagunemisvõimelised. Nõnda võtavad rakud osa inimese kasvamisest ja muutumisest ning oma aja äraelanud rakud asenduvad uutega. Põhimõtteliselt koosneb iga rakk rakukestast e membraanist, rakutuumast, rakuplasmast ja raku sisemuse mitmeks osaks jaotavast vaheseinast. Membraan ümbritseb kogu rakku ja täidab mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks eraldab ta rakusisest ruumi rakuvälisest. Seetõttu võib näiteks rakusiseses ruumis olla mõnel ainel hoopis teistsugune kontsentratsioon kui väljaspool. See asjaolu etendab tähtsat osa raku ainevahetuses oma ümbruskonnaga. Membraan – kest, piirpind Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid. Need võimaldavad rakku teavitada teatud
annaabi.ee 
