loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes? – Taimerakkudes: vakuool, rakukest, plastiidid. Taime-ja loomarakkudes: kõik ülejäänud va. tsütoskelett. 7. Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt. – Taimerakul on vakuool, rakukest ja kloroplast (plastiidid, organellid), kandilisem ja korralikumalt välja joonistatud. Loomarakk tavaliselt ümmargusem. 8. Mitokondrite ja kloroplastide ehituse eripära võrrelduna teiste rakuorganellidega; mitokondrite ja kloroplastide sarnasused ja erinevused: - Sarnasused: Kaks membraani, DNA, ribosoomid, paljunemine raku sees. Erinevused: Mitokonder ei sisalda klorofülli. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder varustab rakku energiaga. 9. Kloroplastide, kromoplastide, leukoplastide sisaldied, värvus, ülesanded, asukoht. - Kloroplastid: rohelised, fotosüntees. Kromoplastid: kollane/punane/oranz. Annab taimele värvi/meelitab ligi.
Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbritseb rakukest. Pole vahet golgi kopleksi põiekesel või väiksel vakuoolil. Energeetika seotud, kahe membraansete rakuorganellidega. Seenerakk- pole tsentrioole. Päristuumne rakk: sümbiogenees. On kujunenud sümbioosi teel- seda kinnitab see et tal on kromosoomid. Mitokonder oli rakku vaja sisesümbiondiks võtta sest vaja energiat sünteesida. Mitokonder oli enne aeroobne bakter. Päristuumne rakk oli targem ja kodustas mitokondri eellase. Aeroobselt saab samast kogusest ainest 20x rohkem energiat kui anaeroobselt. Plastiidi teke analoogne- plastiidi eelane oli sinivetikas. Kromosoomi sisaldavad organellid
ümberpaigutuda. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. MILLISE EHITUSEGA ON TSÜTOSKELETT JA KUIDAS SEE TALITLEB? Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodust. tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidega. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema (selle tomumiseks on vaja täiendavat energiat). MILLISED ORGANELLID SEOSTUVAD VEEL TSÜTOSKELETIGA? Raku jagunemisel on oluline osa tsentrosoomil. Tsentrosoom koosneb kahest
Vakuool on enamiku taimerakkude suurimaks ja silmatorkavaimaks kompartemendiks. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95%. Vakuoolid tekivad noortes algkoe rakkudes ilmselt nii diktüosoomidest kui ka endoplasmaatilisest retiikulumist. Suured vakuoolid on enamasti läbistatud tsütoplasmaväätidest. Suuri vakuoole sisaldavate rakkude tsütoplasma koos rakuorganellidega on tihedasti liibunud vastu plasmalemmi ja rakukesta. Taimeraku vakuoolid on ehituselt ja talitluselt lähedased loomse raku lüsosoomidele. Ka vakuoolid võivad sisaldada hulgaliselt hüdrolüütilisi ensüüme. Vakooli funktsioonideks on: 1) toitainete ja jääkproduktide säilitamine; 2) teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga); 3) turgori reguleerimine. Tihtipeale on taimerakus mitu vakuooli, millest üks täidab näiteks säilitusfunktsiooni, teine aga talitleb lüsosoomina.
annaabi.ee 
