Ilmselt on põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. 19. Raku membraan ja selle koostis Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraanivahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest!. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid aga paiknevad hajusalt kas nende peal või vahel. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritusetud ka rajutuum ja
rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraanivahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid aga paiknevad hajusalt kas nende peal või vahel. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritusetud ka rajutuum ja