Rasedus kestab 40 nädalat, millest 2 nädalat loetakse viljastumise perioodiks. See 40 nädalat tähistab inimarengu esimest etappi, mis omakorda on jaotunud kolme staadiumisse: Eostusperiood- isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab jagunema ning rakud hakkavad kiiresti diferentseeruma. Umbes nädala pärast kinnitub ta emakaseinale ning protsess lõpeba kahe nädala pärast, kus rakukogumikku nimetatakse embrüoks. Embrüonaalperiood- Perioodi lõpuks on embrüol juba põhiline inimkeha ehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega. Ta kinnitub nabaväädiga platsenta külge, milles saavad kokku ema ja lapse verevarustus. Periood lõpeb kaheksandal nädalal, kui embrüo on turvaliselt ümbritsetud lootekotiga, mis hoiab kindlat temperatuuri. Looteperiood- arenema hakkavad väikesed detailid- sõrmeküüned, silmalaud, kulmud... Samuti tugevneb luustik
Neist 44 on autosoomid ning 2 genosoomid e. sugukromosoomid. Naise sugukromosoomideks on XX ning mehel XY. Seega normaalne kromosoomistik e. karüotüüp on naisel 46XX ja mehel 46XY. Juba munajuhas algab viljastatud munaraku karüokineetiline jagunemine. 24-30 tunni pärast on sügoot kaherakuline, edasi kujuneb moorula, mis koosneb 8-16 rakust. Rakukogumikus hakkab kujunema vedelikuga täidetud õõs - tekib blastotsüst, millel eristatakse perifeerset rakukihti e. trofoblasti ja seesmist rakukogumikku e. embrüoblasti e. idualget. Embrüoblastist moodustub embrüo-, trofoblastist lootekestade ja platsenta alge. Emakaõõnde jõuabki viljastatud munarakk blastotsüsti staadiumis 4-5 päeva peale viljastumist ning implanteerub e. pesastub emaka limaskesta. Trofoblast, lõhustades endomeetriumi, kindlustab endale vajalike toitainete saamise. Nii kujuneb vahetu kontakt ema verega; algab raseduspuhuse hormooni, kooriongonadotropiini (hCG) tootmine. hCG stimuleerib kollaskeha
annaabi.ee 
