1. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasvu all mõistetakse taime või tema organite pöördumatut suurenemist, mille aluseks on organite, rakkude või nende üksikosade uuenemine, kasv ja paljunemine. Uuenemine ei ole sealjuures vaid kopeerimine ja asendumine, vaid ka diferentseerumine. Areng kujutab endast kvalitatiivsete morograafilifte ja füsioloogiliste muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumisest kuni surmani. 2. Rakukasvu liigid. Põhikasv on rakukasv, kuhu kuulub 4 erinevat protsessi. * plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine), * jagunemiskasv (rakkude jagunemine), * venimiskasv (rakkude venimine), * eristumiskasv (rakkude eristumine ehk diferentseerumine). Plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes ehk meristeemis (embrüonaalses vöötmes), kokku moodustavad embrüonaalse kasvu. Taimekasvu liigid: Jämeduskasv, (teiskasv) kambiumi varal. Taimeosa jämeduse kasv toimub
kiirelt onkogeensed. Aga selle tüübi inimese viirusi leitud pole. Leukeemiaviirused (incl HTLV–1) põhjustavad vähki pika latentsusaja järel (vähemalt 30 aastat). Leukeemiaviirused promovad rakukasvu kaudsemalt kui eelmised. Nad toodavad transkriptsiooniregulaatorit tax, mis aktiveerib LTRi promootoreid ja spetsiifilisi rakugeene (nt mõned tsütokiinid). Enhancer ja promootor võivad kasvu stimuleerivate proteiinide ekspresseerumist mõjutada. Kontrollimatu rakukasv võib olla piisav, transformeerimaks raku neoplastiliseks või tekitamaks geneetilisi kõrvalekaldeid. HTLV–1 (human T–leukemia virus) põhjustab täiskasvanu ägedat T–lümfotsüütset leukeemiat (ATLL) ja HTLV–1– seotud müelopaatiat (mitteonkogeenne neuroloogiline haigus). Inimese onkoviirused on HTLV–1, –2, –5, aga ainult –1 on kindlasti haigusega seotud. Epidemioloogia. Ülekanne HIVi teid pidi