lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakudebrise vastu. Omandatud humoraalne immuunsus. Antikehad on keerulised valgud, mis kuuluvad -globuliinide fraktsiooni, neid nim ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustatud ärritustele. Antikehad on võimelised ühinema vastava antigeeniga ja sellega neid kahjutustama. Antigeen-antikeha reaktsioonid on spetsiifilised ja keemilise iseloomuga.
lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakudebrise vastu. Omandatud humoraalne immuunsus. Antikehad on keerulised valgud, mis kuuluvad -globuliinide fraktsiooni, neid nim ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustatud ärritustele. Antikehad on võimelised ühinema vastava antigeeniga ja sellega neid kahjutustama. Antigeen-antikeha reaktsioonid on spetsiifilised ja keemilise iseloomuga.
annaabi.ee 
