Optimumiks on 5-6 kordust ühes seerias. Korrates seeriat pärast küllaldast puhkust, saavutatakse uuesti positiivne mõ ju. Jõuharjutuste sooritamisel maksimaalses tempos on nende arenduslik mõju lihasjõule tühine. Suurim treeniv efekt ilmneb keskmise tempo pohul. Veelgi suurema efekti annab harjutuste tempo varieerimine (Viru 1988). Jõu areng puudub, kui jõuharjutusttel raksendub vähem kui 20-30% maksimaaljõust. Koormuse optimumiks on isomeetriliste harjutuste puhul 2/3 jõu raksendamine. Kui harjutuste puhul on rakenduv jõud alla 50%, siis jõu juurdekasvu pole loota. Sellist harjutust korrates suureneb vain vastupidavus (Viru 1988). Suuremad lihased (nt suur rinnalihas, selja lailihas, reie sirglihas jt) üldharjutuste tegemisel väga ei väsi, küll aga väsivad väiksemad lihasrühmad. Seepärast tehakse väsimuseelse meetodi rakendamisel eelnevalt suurematele lihastele lisaharjutusi, et neid väsitada. Edasi
Kui laps tagajärgedega arvestab ja kokkulepetest kinni peab, siis tagajärjed ei jõustu. Kui aga laps piire rikub ja kokkuleppeid eirab, teab ta, mis tulemuseks on. Ka tagajärjed sõnastatakse ,,kui...siis" vormis ja sarnasus karistusähvardusega on keeleliselt sama. Ent tagajärgede ,,kui...siis" seostamisel on teine põhimõte. Kui laps kogeb oma tegevuse tagajärgi, õpib ta probleemide lahendamises osalema. Tagajärgede raksendamine ei põhine lapse süüdistamisel ja vanema nõudmisel süü taas heaks teha, vaid vanema- lapse partnerlikel suhetel, mis ei sega vabadust ja võrdväärsust ära piiride kaotamisega ning ,,tasalülitamisega". Tagajärjed põhinevad vastastikusel austusel ja taotlevad lahendusi, mis tulenevad mõistmisest. Vanem, kes rakendab tagajärgi suhtub lapsesse positiivselt ja teab, et laps käitub väljakutsuvalt siis, kui talle muidu tähelepanu ei osutata.
annaabi.ee 
