liikumisvabaduse, kohtuseadus vabastas mõisnike kohtuvõimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegadele ihunuhtlust anda, omavalitsuse reform vabastas valla mõisnike eestkoste alt. HILJEM. Mahtra sõja 75. aastapäev Pidustused algasid pühapäeval, 4. juunil 1933 rongkäiguga Juurust Mahtrasse. Ausamba juures toimus pidulik aktus, mille avas korraldava komitee esimees Johannes Tutt. Pärast lühikest kõnet eemaldas riigikogu esimees K. Einbund sambalt katte. Raksatasid kogupaugud ja kõlas hümn. Samba õnnistasid Kose pastor Richard Jõgis ja Juuru õpetaja, IdaHarju praost Christfried Brasche luteriusu kombe kohaselt ning Harjumaa praost J. Ümarik õigeusu tavade alusel. Peokõne pidas politsei peavalitsuse peasekretär Konstantin Lepp. Järgnes Mahtra sõja ohvrite mälestamine, tervituskõned ja pärgade panek. Riigivõimu esindajatena olid kohal riigikogu juhataja Kaarel Einbund (Eenpalu) ja siseminister Vladimir Rooberg (Roopere)
Teadsin nüüd, et vool oli pööranud paadinina pärivett ja et ma liikusin õiges suunas, kui huikaja oli Jim, mitte mõni teine huikav parvetaja. Võimatu oli udus häält tunda, sest udus ei näi ega kuuldu miski loomulikuna. Huikamine kestis edasi ja umbes minuti pärast lendasin mühinal leetele, kus suitsutaolisi, tonte meenutavaid suuri puid kasvas; vool käänas mu vasemale ja, paiskas mu edasi, okste vahelt läbi, mis otse raksatasid, kui vool mu sihukese kiirusega edasi viis. Paari järgneva sekundi pärast oli jälle tihe valge udu ja vaikus mu ümber. Istusin täitsa liikumatult, kuulates oma südame tuksumist; usun, m.a julgesin saja südamelöögi jooksul vaevalt kord hing»ta. Siis läksin meeleheitele. Teadsin, milles asi seisis. See leede oli saar olnud, ja Jim oli saarest möödunud teiselt poolt. See polnud leede, -- muidu oleksin sellest palju rutemini möödunud
See oli mingisuguse silmapilkse nõutuse tagajärg. Vürst tahtis nähtavasti midagi muud teha, sest tema mustad, põlevad silmad jooksid otsides mööda suurt tuba ringi, aga nad ei leidnud midagi muud kohasemat kui lauanõude virnad. Ja nõnda siis ta kahmaski esimese tassivirna ja virutas selle raksatades põrandale, kuna ta ise karjus, vahtides proua Malmbergile näkku: ,,Andke süüa!" ,,Teie olete hull!" karjus proua Malmberg talle vastu, ilma et oleks ennast paigalt liigutanud. Jälle raksatasid riistad põrandale ja purunesid tuhandeks tükiks, mis kargasid üle kogu toa laiali. Tüdruk põgenes hirmunult ukse juurde ja vingus sealt: ,,Proua, proua, lubage, et ma toon talle midagi, muidu peksab ta kõik puruks!" ,,Sina ole vait!" karjus proua Malmberg vastu ja taganes ka ise ukse poole, eemaldudes nõnda hullunud mehest. Ja pöördudes Indreku poole, kes ka püsti karanud, käskis ta: ,,Ütelge talle veel kord kindlasti, et ta süüa ei saa, lõhkugu või kogu maja." ,,Ah ei saa?