6. Vitamiinid Vahendavad keemilisi protsesse. Orgaanilised, kuid mitte energiaallikad, hädavajalikud eluks väikeses koguses. Rasvlahustuvad ADEKQ. Veeslahustuvad B ja C, liig tuleb välja ja üledoosi saamine üsna keeruline. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine väga võimalik. 3.7. Mineraalained Makromineraalid ja mikromineraalid – kõige olulisemad Ca ja P. Ca vajalik lihaste kontraktsiooniks ja luude tugevuseks ning rakkudevaheliseks informatsiooniks. P on vajalik luude, hammaste, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja ATP koostises. Veres sisaldus stabiilne, kid tähtis on suhe Ca ja P suhe toidus. Liigne Ca seob P ja vastupidi – et mõlemad imenduksid normaalselt, peab mõlemat olema piisavalt. 5 3.8. Seedimine Lüsosüüm ja amülaas – valkude ja amüloosi lõhustamine. Maos toimub toidu ssegamine,
Vesi moodustab 60% inimese kehast. See vesi jaguneb omakorda 2/3 rakusiseseks vedelikuks (40% kehakaalu kilogrammi kohta) ja 1/3 rakuväliseks vedelikuks (20% kehakaalu kilogrammi kohta) ja nende piiriks on rakuseinad. Rakuväline ruum jaguneb kapillaariseinte ehk poolläbilaskvate membraanide kaudu ekstravasaalseks (väljaspool rakke ja veresooni asuvaks veeks, 16% kehakaalust) ja intravasaalseks (veri 4% kehakaalust). Ekstravasaalset ruumi nimetatakse ka interstiitsiumiks (rakkudevaheliseks ruumiks). Veremaht moodustab 6–8% 85 kehakaalust. Rakuvedelikus on peamisteks ioonideks kaalium ja fosfaat, rakuvälises vedelikus on katioonidest ülekaalus naatrium ning anioonidest kloriid ja bikarbonaat. Kehavedelike kogused ja koostised tohivad muutuda ainult väga kitsastes piirides. Vee jagunemist vedelikuruumide vahel mõjutab oluliselt rakuvälise naatriumi hulk. Katioon – positiivse elektrilaenguga ioon Anioon – negatiivse elektrilaenguga ioon
annaabi.ee 
