purustamise. 16. Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema-kirjutama, näiteks seda, et kuna ta mingi riigi juht oli. Stalin, Hruštšov, Brežnev, Truman, Eisenhower, Kennedy, Nixon. Stalin - 1922-52 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kes muutis riigi vaesest agraarühiskonnast märkimisväärseks industriaaljõuks. Hruštšov - 1953-64 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär külma sõja ajal, seotud raketikriisiga Kuubal ja seal toimunud sündmustega üldiselt. Brežnev - 1964-82 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kelle valistusajal suurenes kõige rohkem riigi mõjuvõim, kuid algas ka stagnatsioon. Truman - 1945-53 Ameerika president, kelle valitsusajal lõpetati II Maailmasõda ning NSVL-ga tekkinud pingete tõttu algas külm sõda. Andis loa tuumarelvade kasutuseks Jaapani vastu. Trumani doktriin kommunismi vastu.
1956 hakati kõnelema Jaapaniga jne. Moskva positiivsus oli selgelt tunda. Teiselt poolt käitus Hruštšov eriti just valitsemisaja teisel perioodil välispoliitikas ka väga isepäiselt, toob kaasa mitmed olulised sügavad rahvusvahelised kriisid: Berliini kriisi, raketikriisi jne. Mitmetes välispol küsimustes H ei võtnud oma nõuandjaid kuulda, vaid tegi oma heaks arvamise järgi. Eriti kaugele rahvusvaheline kriis arenes 1961 a-l seoses raketikriisiga Kuubal. Suurema konflikti vallandumise võimalus oli täiesti reaalselt olemas. Hruštsov ka 1962 kriisi puhul lõpuks ikkagi andis järele. Moskva poliitika Idablokis- Moskva suhtus esialgu pehmemalt idablokki, aga murrangumoment on suhetes kindlasti 1956 a. Tagasi viidav XX kongressil öeldusse, mis siseriiklikult tõi kaasa suuri muudatusi, mõju olemas ka välispoliitiliselt. Signaal oli idabloki suhtes selline, et tuleb hakata vanu
annaabi.ee 
