territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset keskkonnareostust. Kõige suurem on sõjaväelennuväljade ja raketibaaside reostus. (Timo Uustal, 2002-2003) 2 Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett; · Tartu lennuväljal ohustab õli ja mürgiste kütteainetega tekitatud reostus enam kui 100000 elanikuga ülikoolilinna joogiveehaaret; · Pakri poolsaarel on pinnas kohati tugevasti saastatud naftasaaduste ja pliijäätmetega; jälgimist vajab demonteeritud tuumareaktoritest pärinev radioaktiivne saaste.
- Naissaare sadam oli väga raskesti reostatud ning vaadet riivasid liiva sisse kaevatud kakskümmend kuus 25m3-suurust mahutit. Selle mahutipargi kasutamisega kaasnes ulatuslik pinnasereostus, mille mõju ulatub ka põhjavette. Reostuse kogumahuks oli 600 m3 pinnast, mis on tänaseks juba puhastatud. - Naissaare põhja-osas asuva raketibaasi ümbruse pinnas ja selle pealne on reostunud igasuguse olme- ning ehitusprahiga. Kütusehoidlas asusid maa sees kaks 60 t mahutit. Raketibaasis läbiviidud samiiniuuringud (ka eelpool mainitud raketikütus) näitasid, et reostust seoses raketikütusega praktiliselt ei eksisteeri. - Sõjaväge teenindav autopark, mis koosnes 12 boksist ning garaazidest, asus samuti saare põhja-osas. Naftareostust pinnasest ei leitud, küll aga tuli välja kümnete tonnide viisi muud prahti. - Saare põhjaosas asuv elektrijaam, mis varustas elektriga sõjaväelinnakut ning majakat tekitas pinnasesse suurejoonelise naftareostuse
annaabi.ee 
