ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Kasutatud kirjandus: Tervise ABC, Tallinn, "Valgus", 1970 Veepuhastamine
Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel. Eristatakse kahte liiki karedust - jääv ning mööduv
Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. 4