annab õiguse. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes; B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid kuni 100 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektripaigaldistes; B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid kuni 100 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 v nimialalispingega elektriseadmetes peakaitsme rakendusvooluga kuni 63 A; C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektriseadmete remonditöid. Peale selle nõutakse pädevustunnistuse saamiseks töökogemust, haridust ja pädevuseksami sooritamist (MJMm RTL 1999, 84, 1037). 11.5 Rikked elektrisüsteemis Kasutatavate (kõrge)pingete puhul võib tekkida pinge ülelöök, ilma et pinge all olevaid elektriseadmete osi puudutataks. Asi seisneb selles, et
muuta oma keha vooluringi osaks. 6 Koduses majapidamises rakendub kaitse üsna tihti ka tarvitite lisamisel. Kaasaegsed tarvitid on suure võimsusega. Maja või korteri peakaitsme maksimaalse voolutuge- vuse iga ampri pealt tuleb aga elektrienergia müüjale maksta maksu. Seetõttu püü- takse omada suhteliselt väikese rakendusvooluga peakaitset. 5.5. Takistus ja eritakistus Voolu tekkeks on vajalik elektriväli ja seega ka pinge. Põhjuslikku seost voolutuge- vuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: U I=GU või I = . R
ei ole tarviti metallkorpus enam ohtlik inimestele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades võiksid muuta oma keha vooluringi osaks. Koduses majapidamises rakendub kaitse üsna tihti ka tarvitite lisamisel. Kaasaegsed tarvitid on suure võimsusega. Maja või korteri peakaitsme maksimaalse voolutugevuse iga ampri pealt tuleb aga elektrienergia müüjale maksta maksu. Seetõttu püütakse omada suhteliselt väikese rakendusvooluga peakaitset. 9.7. Elektromagnetvõnkumised Elektromagnetvõnkumised võnkumised on perioodilised elektrilaengu edasi-tagasi liikumised vooluringis, mis toimuvad ilma välise vooluallika abita. Mehaaniliste võnkumiste korral muutub võnkuva süsteemi (keha) potentsiaalne energia pidevalt kineetiliseks ja vastupidi. Elektromagnetiliste võnkumiste korral muutub aga elektrivälja energia magnetvälja energiaks ja vastupidi. Mõlema nähtuse matemaatiline kirjeldamine on sarnane.